Suzuki Harunobu

Varane elu, pere ja õppimisaastad

Suzuki Harunobu sündis keerukast päritolust, mis mõjutas sügavalt nii tema ühiskondlikku positsiooni kui ka tema varast aega. Umbes aastal 1725 alguseisnud tema pere lugu oli tähistatud eksiidiga; nii tema isa Shigekazu kui ka tema vana grandfather Shigemitsu olid läsul Edo-st Kioto-sse. See taust viitab sidemele samuraide klassiga, kuigi tema täpne kasvatuskeskkond on endiselt uurivateid debatte teema. Kuigi mõned tõendid viitavad Kioto-s trünnitud lapsepõlve, on tema professionaalne areng suurel määral juurdunud Edo stiili.
Ta ei valinudki tavapärast kunstinime, vaid otsustas kasutada oma pärisnime – valik, mis viitab konkreetsele sotsiaalsele sõltumatusele või kõrgele ühiskondlikule seisule.

Tema tehniline vundament oli ehitatud ukiyo-e žanri established-tetraditsioonide peale. On tõenäoline, et Harunobu õppis ukiyo-e meistri Nishikawa Sukenobu juures, ning see side mõjutas tema esteetilist suunmist otsustavalt. Tema varajased tööd peegeldavad mitmete tunnustatud koolkondade ja kunstnike tugevat mõju. Ta kogas stiile Torii Kiyomitsu ja Ishikawa Toyonobu loomingust, samal ajal omades elemente ka Kawamata- ja Kanō-koolidest. Need mõjud pakkusid vajalikku tehnilist raamistust enne, kui ta suunas oma teekonna innovatsioonide poole, mis lõpuks tema karjääri määrkas.

Kliendid, töödejuht ja tellimused

Suzuki Harunobu karjäär pöörduks uue suunasse, kui ta astus Torii koolkonna konventsioonilistest stiilidest välja, et koostöös töötada teatud intellektuaalse sammudega samuraide rühma vastu. Need meelekindnud pakkusid vajalikku sotsiaalset ja finantsilist tuge, mis võimaldas uute vormide ja eksperimentide loomist. 1764. aastal palus see samuraide ringkond teda assisteerima nende amatöörlikus e-goyomi ehk kalendritrükkide tootmises. Just see spetsiifiline tellimus sünnas esimesed nishiki-e ehk brokaadtrükised, mis redefineerisid kogu puugraafika maailma, kasutades mitmeid erinevaid puitblokke.

Üleminek privaatsetest tellimustest laialdasse komertslikkusesse oli kiire. Niipea kui need mitmevärvilised trükised turule jõudisid, muutusid need Edos märkimispäraseks kaubaks. Suzuki Harunobu loominguline mahukus oli tohutu; hinnanguliselt koostis ta viie aasta jooksul, kuni tema surm 1770. aastal, umbes 800 eristavat trükimotiivi. See tohutu tootmiskohus viitab äärmiselt tõhikalle töökohe, mis oli võimeline haldama keerulisi ja mitmekordseid trükiprotsesse kasvavale linnaturule.

• Osen (päevasid puuduvad)
• Beautiful Courtesan Motoura (umbes 1764)

Tehnika ja stiil

Suzuki Harunobu tehnilised uurinid muutsid ukiyo-e tootmisstandardid igavesti. Ta viis selle kunstiliigi piiritud kahe- või kolmivärvilistest palettidest täismustriki, värvilise printide maailma. Need "brokaatprintid" ehk nishiki-e nõudsid ühe pildi loomiseks kümne või enam eraldi puu blokeeringu kasutamist. Sellise keerukuse hallamisel kasutas ta tähistusi ja kile, et hoida paberit paigal, tagades täpse registreerimise mitme trükimissõremu jooksul. Lisaks eelistas ta oma puu blokeeringute valmistamisel tavalisema katalpa asemel kirsupuud, mis pakkus vajalikku vastupidavust nii detailseteks ja mitmekordseteks töödeks.

Tema teoste visuaalne võimsus tugines spetsiifilistele materjalidele ja innovatsioonidele. Ta kasutasi mikaprindi meetodit, mis võimaldas saavutada värvitrukusust ja säravust, millele varasemad meetodid ei olnud võimelised. Värvi lisaks kasutas Suzuki Harunobu koormustöötehnikaid, et pildi teatud kohad oleksid paberil kõrgemad, lisades nii paberile füüsilise dimensiooni. See tehnilise täpsuse ja materjalide eksperimenteerimise kooskõla võimaldas detailide sügavust, mis muutis printi lihtsast reproduktsioonist peeneks ja väärtuslikuks kunstiobjektiks.

• Hunting for fireflies (1768)
• Beautiful Courtesan Motoura (umbes 1764)

Pärand ja mõju

Suzuki Harunobu nishiki-e tehnikas saavutatud meistrilikkus revolutsioneeris Jaapani puugraafika maailma. Ühilduvates kahe- ja kolmVärviliste trükide piirangutest edasi astudes, kehtestas ta uue standardi kogu žanrile. See tehniline murre muutus värvi Jaapani printsid iseloomuliseks ja vältamatuks elemendiks, luues esteetika, mis määrkas ukiyo-e suunad aastakümneteks. Tema võime kasutada mitmeid eraldi puu blokeeringe, et luua üks terviklik ja detailne pilt, muutis Edo perioodi kunstilist ja komertsiaalset maastikku igavesti.

Tema loomingulise jõu ulatus väga kaugele Jaapani piiridest. 19. sajandi lõpus olid tema printsid otseselt seotud Lääne vaatepunkti kujunemisega Jaapani kunsti kohta. See mõju on selgelt nähtav nii Hokusai kui ka Hiroshige maastikupiltides — kunstnikutes, kelle tööd saavutasid massilise populaarsuse japonisme trendi ajal. Suzuki Harunobu tehnilised läbimurrud pakkusid visuaalse keele, mida järgnevad ukiyo-e liikumised kasutasid ja täiendasid veelgi.

Kus tema teoseid täna näha saab

Suzuki Harunobu looming on tänapäeval laialt laiali ja jagatud mitmetes suuremates institutsioonides, mis muudab tema panuse ukiyo-e žanri rahvusvaheliseks uurimissideeks. USA-s hoiavad oma kogumust tema printsid Indianapolis Museum of Art, samas kui Jaapanis on tema pärand sama väga kindlalt kohal – näiteks Fukuoka City Museum säilitab olulisi tema teoseid. Need kogumid pakuvad väärtuslikku materjali, et analüüsida, kuidas tema tehnilised uuendused muutsid kogu Edo perioodi tootmisstandardid.

Teatud printsid on säilitatud spetsiaalselt valitud asukohtades, mis võimaldavad uurida veelgi täpsemalt tema värvikasutust ja puugraafika täpsust. Näiteks Sumidas asuv Tobacco and Salt Museum hoiab oma kogumuses printsit Osen. Samal ajal sisaldab Nara Prefectural Museum of Art teost pealkonnaga 輿入. Need kunstiteosed on asendamatud kõigile, kes uurinud on üleminekut piiratud värvipalettidest täissuunatud värvilise nishiki-e tehnikani, mille Suzuki Harunobu loomisel avas.

• Osen (Tobacco and Salt Museum, Sumida)
• 輿入 (Nara Prefectural Museum of Art)