The Clark Children

Varane elu, pere ja kunstiline haridus

Frederick R. Spencer sündis 7. juuni 1806 Lenoxis, New Yorkis. Ta kasvas kodus, mida juhtis tema isa, general Ichabod Smith Spencer, kes töötas advokaadina ning teenis Canastota esimesena postmeisterina. Noore poisi huvi visuaalkunsti vastu hakkas selgelnebama juba viidine, kui ta osales Ezra Ames'i portreidenüüdus. See kohtumine jäi tema arenevale kunstilisele silmale igavesti ligunevaks mälestuseks.

Tema algne haridus oli kaduvate avastuste ja ebakindlate juhiste sütes, mis arenes järk-järgult. Pärast esimeste katsetusi portretiseemaldamises Utica Middleboro Akadeemias pärgas ta tähelepanu William Dunlap'i silma. See side pakkus talle ebakindlat, kuid olulist õpetust, mis aitas vormida tema esialgset käsitlustunget. Ta veetis aega Ameerika Fine Arts Akadeemias kipsist vormide skexeerimise juures, õppides vormide füüsilisi nüansse läbi hoolika ja süvenud tähelepanu.

Kuna 1825. aastal otsustas Frederick R. Spencer suuna pöörata paremale ja liikus New York'i linna, et püüda oma haridust täpsemalt välja, registreerus ta Ameerika Fine Arts Akadeemias, kus õppis John Trumbull'i juures. Akadeemia president huvis talle tema tööd, pakkudes noorel kunstnikul vajalikku juhendust, mis võimaldas tal ületada skiisid ja jooniseid teevad ja muutuda professionaalne maalar.

Professionaalne karjäär New York Citys

Pärast 1827. aastal Canastotasse naasmist, et alustada oma tööd portretistina, otsustas Spencer lõpuks uuesti New York Citysse asuda. Seal avas ta oma stuudio ning muutis kiiresti end osaks linna kunstilistest ringkondadest. Kuni 1832. aastaks oli ta saavutanud American Academy akadeemiku staatuse ning tema roll institutsioonis kasvava kiirusega, püsides selle juhatuse liikmena aastatel 1833 kuni 1835.

Tema presence professionaalsel areenal jätkus läbi tihedate sidemetega National Academy of Design institutsiooniga. aastal 1837 nimetati ta assotsieerimeks ning hiljem, 1846. aastal, sai ta täisliikmena. 1840. aastate lõpus võttis ta endale ka administratiivseid kohustusi, teenides Akadeemia vastava sekretärina aastatel 1849 kuni 1850. Lõpuks otsustas ta sellest ametist loobuda, et suunata kogu oma tähelepanu ja loovenergia täielikult maaliimile.

Tehnika ja kunstiline stiil

Tema pintlaotkud ei jäta siin ruumi veelma kujutlemistele. Ta töötas äärmiselt peene ja lineerse stiiliga, keskendudes täiuslikule viimistlusele, mis kustutas ära kõik tööriistade jäljed. See täpne lähenemine tegi pinda, mis tundub kontrollitud ja hoolikalt läbi mõeldud. Tema elulähemalatel aastatel jõudis see stiil sellja punktini, kus tema maalid paistavad peaaegu fotomailised, püüdes kinni olemuse staatilise selgusega, mis meenutab objektiivi täpsust.

Portretistina keskendus ta asjade otseotselisusele. Ta spetsialiseeris konventsionaalsel sarnaseiduse püüdmisel, püüdes jäädvustada oma subjektide täpseid jooni, selle asemel et interpretatsioon käibuks läbi sügava emotsiooni või abstraktsiooni kaudu. Kuigi tema maine ehitus algas just inimeste otsestest esitlustest, pöörduks ta tähelepanu ka žanriteenastikele ja kirjanduslikele teemadele. Need teosed võimaldasid tal liikuda väljaspool ametlikke portreetistumisi ja uurida erinevaid narratiivseid kompositsioone.

• Frances Ludlum Morris (Mrs. Robert Morris) (?), uimeles 1838

Huvetähted ja viimased aastad

Kuni 1858 jõudis portreemaljamis olnud pidev ja kindel töö nii edasini, et see võimaldas elurhythmi olulist muutust. Ta jäeti linna kaja ja kiire elu taga ning kolis New Yorki põhjaosa talu ellu. See üleminek märkis lõputpidavat lahkumist National Academy of Design ametlikest ringidest, kus ta oli varem täitnud juhtrolekke. Ta veetis oma viimased aastad Wampsvilles, New Yorkis, eesistudes linnalikust keskkonnast, mis oli tema mainet ehitanud.

Wampsvilles veetud vaikne elu kestis kuni 1875. Tema surm asetus 3. aprillil 1875, pärast lühiajalist haigust. Ta sai tulnud matustel Canastotas asuvas Mount Pleasant'i kalmistual. Tema lahkumine märkis lõppu pikale kareerile, mis oli alguse saanud kipsmide ja veetud jooniste õppimisest ning lõppenud paljude märkimispärlaste kodanike portretimisel.

Kus tema teoseid täna näha saab

Tema maalid on leidnud oma tee mitmetes suuremates kollektsioonides üle Ameerika Ühenduste. Teie võib kohtuda tema portreetidega Metropolitan Museum of Art museumi ningade vahel või Brooklyn Museumi hallides. Need teosed on osa nende institutsioonide püsivast kogumistest, säilitades kunstniku pärandit kui olulist osa ajaloolistest dokumentidest.

Teisi tema käest pärletud teoseid hoiustab Los Angeles County Museum of Art. Need, kes suunavad pilgu pealinna poole, leiavad tema tööd ka Riiklikus Kunstigalerys. Need kollektsioonid säilitavad jälgi tema elust portretisti ja žanrimalari, hoides tema portreteid ja teemavid avaliku elu jaoks kättesaadavad.