Varane elu ja kunstiline haridus
George Frederic Watts sündis 23. veebruaril 1817 Londoni Marylebones. Tema varajased aastad olid määratletud tema isa, klaverimeistri, vaikliku töökuse ja ema surma järel koitnud raska vaatuse all, mis jäi tema nooresteaegale varju. See varane kaotus jäi tema iseloomule püsivaks märkiks, andes कदा võib ka pananduse tema hilisemale loomingulisele sügavusele, mis iseloomustas tema kunstilist väljundit. Vaatamata tema tervise habrasele seisundile need kujundavate aastate jooksul, hakkas tema õppimise kaudu esile muncula kindel käsi ja terav silm vormide eristamiseks.
Poisi talent leidis oma esimese tõelise suuna juba kümneastaseni, mil ta alustas skulptuuri õppimist William Behnesi juhendisel. See varane süvenemine kolmelelemendilisse vormi võimaldas tal mõista figuuride massi ja olekut juba kaua enne, kui ta suunas kogu oma tähelepanu linatele. Kui ta jõudus kaheksateistküna vanuse, olid tema ambitsioonid kasvanud kaugemale eraõppest. Aastal 1835 registreerus ta Royal Academy Schools üliõpilikuna, püüdes täiendada instinkte, mida oli hoidud alles tema külgkellast saati.
Itaalia mõju ja ametlikud tellimused
Ambitsioon ja ootamatu õnn kohtusid 1843. aastal, hakates noort kunstnikku tõmbama suuremate lavade poole. See aasta tõi endaga konkursi, kus ta esitas projekti uute Parlamenti hooneid pildistamiseks, mis tõi talle esimese auhinna. See edu avas uusi uksid, viies ta eemale Londoni tuttavast tänavate maailmast ja suunas tema Itaalia soojustesse. Tema rötendused Itaalias aastatel 1843–1847 olid periood, mis kujendas tema kunstilist visiooni täielikult ümber. Need Itaalia maad pakkusid talle nii sotsiaalseid kontakte kui ka intellektuaalset toitu, olles tema kujundavate reiside ajal Briti suurlendaja Henry Foxi toetuseks.
Varajastest eduastest saadud impulss viis ta lõpuks tagasi oma kodumaa teenistusse. Talle usaldati märkimisväärne tellimus luua fresko Parlamenti hooneid, ülesanne, mis pidas tema käsi ja meelt okupeerituna aastate 1848 ja 1853 vahel. See töö nõudis laia mõõdukohtu valdust ja sügavat aruannust sellest, kuidas kunst võib inhabeerida valitsuse monumentaalske ruume. Läbi nende avalikud kohustuste ja Euroopa südamepunktis veedetud rändete liikus tema kunst lihtsast esitlusest eemale, suunudes suuremate ja allegoriliste teemade poole, mis määrkas tema hilisema elu ja loomingulise pärandi.
Peamised teosed ja sümbolistlikud meistriteosed
Tema ambitsioonid ulatusid sageli inimolu suuremate mõõtmahikute juurde, püüdes läbi oma kunsti kaardistada mismõimalikult hingel.
Ta lois ambitsioosliku projekti nimega "Elu maja" – freskondide tsükli, mille eesmärk oli illustreerida inimkonna vaimulikku arengut ja päritolu. Kuigi puuduliku toetuse tõttu jäi see tsükkel täielikult lõppimata, jäid tema pintseli alla jäävaks tema teemad armastusest ja elust, koanides tema loovuslikus maailmas. aastal 1864 pöördugi ta tähelepanu elavate inimeste poole, püüdes oma portreemaliga tabada näitlejanna Ellen Terry olemust ja tema vaimulist tuppest.
Inimesu kogemuse raskus ilmus tihti tema allegorilistes kompositsioonides. aastal 1875 loodis ta teose Chaos, mis uuris inimliku ja looduse vahelist interaktsiooni läbi filosoofilise mõttele.
See sümbolistlik suundumus saavutas oma sügava tipu aastal 1886, mil valmis Hope. See maal, millest on olemas kaks versiooni, esitab vaikse ja kindla otsevõimsa figüüri tumedat, siniseni maastikut.
Põhjalik olemus on siin rohkem kui lihtsalt optimismi väljendamine; teos kirjeldab haavatavust ja kertaetõelist valguse otsingut keskmeses pimeduses.
- Hope (1886)
- Chaos (1875)
- Portrait of Ellen Terry (1864)
Tehnika ja kunstiline stiil
Tema käsi liikus rahutul ambitsiooniga, püüdes tabada nähtmatut õli ja lenda linate vahendusel. Edasini kesti tema viljakas loovus, mille käigus teostati umbes 800 lerrat, kus iga üks oli samm pikemas ja arenevas otsingus visuaalse keele leidmiseks, mis suudaks kandma inimkogemuse raskust. Ta ei leinunud pelgasse elu imiteerimises; selle asemel püüdis ta tõlkida sisevahebluse ja hingevõitluse vormiks ja värviks. See impulss viis ta orgaanilise liikumisega läbi sümbolismist lähtuva stiili struktureeritud allegoriadast poole, suunudes ta teed parema, minimalistlikuma ja kaasaegsema abstraktsiooni poole. Tema tööd on sageli kahe maailma vahel liidetud, ühendades romantika sümbolismi ja viktorianaegase esteetika ning häärmas modernismi uuenenud tundlikkuse.
Tema elulähedistes aastades hakkas tema motööde selgus jääma sügavama ja olemuslikuama vaatamisviisi alla. Ta tõmmatleti kosmoseks sümboosiks, kasutades korduvaid mõtteid ja allegorilisi esitusi, et uurida inimliku tugevuse ja lolluse sügavusi. Ta eelistas sageli kujutada oma teemade inimesi silmad kinni, valik, mis paljastas tema varajase huvi al unconscious ehk alateadlikule meelele. See tehnika võimaldas tal liikuda kaugemale inimese näo konkreetsetest detailidest, püüdes saavutada midagi universaalsemat. Tema pintlajäljed ja värvide kasutamine ei olnud mõeldud oma ajastu ühekordsete moodide järgimiseks, vaid pigem individuaalse psühhike ja igavõimsete tõdede uurimiseks, mis peidusid nähtava maailma pinna all.
Pärand ja tema teoste nägemine
Tema visiooni mõju jäi elama pikaks ajaks pärast tema surma, pälestades aastal 1902 auhastuseks Merit Orderi. See tunnustus peegeldas elu, mis oli pikturaalselt ja kivist veedetud inimlikkuse sügavate tõdede otsimisele. Tema vaimne kohalolu on tjunnetav siin ja seal suuremates institutsioonides, kus tema lamedad pinda on jätkunud vaikse mõttele kutsumiseks. Londonis hoiab Tate Britain mitmeid tema olulisi teoseid, säilitades tema allegoriliste uuringute sügavust neile, kes liiguvad sealgi galeriides.
Need, kes soovivad mõista tema loomingulise tööd ulatust, võivad suunata pilgu Guildfordi Watts Gallery – Artists' Village museumi, mis pakub tema mälestuste pühapaika. See asukoht on pühendatud tema elu jooksul loodud kunstivaramu säilitamisele ning seal asub tema maalide, jooniste ja skulptuuride suurim kollektsioon. See on koht, kus tema ajastu atmosfäär on endiselt kättesaav, võimaldades vaatajal kohtuda tema ambitsioonide suuremusega keskkonnas, mis on sügavalt seotud tema oma vaimuga.
!['Watchman, What of the Night?' (Dame Ellen Terry [1847-1928] and previously called Joan of Arc by Watts) (1867) autor George Frederic Watts](/media/artworks/images-thumb/32/96/3296287db67f0cb42a556aa5ac4f2031.jpg)
