Daniel Mijtens

Daniel Mijtens: Inglise õukonna naturalist

Daniel Mijtens (umbik 1590 – 1647/48), kes tuntub palju ka nime Daniel Mytens vanem all, astub esile kui võtmetegelane portreemaalide ülem переходus eelmiste hollandi stiilide rangusesest vormilisusest ligusemate ja loomulikumate kujutuste suunas, mida Stuartide ajastu Inglise õukond eelistas. Sündinud Hollandi Delftis kunstipärandasse süvasti juurdunud peresse – tema ametiinimesteks olid austatud Aert Mijtens ja Isaac Mijtens –, sai Mijtens oma esialseid hariduslikke põhimõtteid tõenäoliselt Haagis Michiel Jansz van Mierevelti stuudios. See kujundav kogemus sisaldas temas alustunnet kompositsioonist ja tehnikast, mida ta hiljem oma kireva karjääri jooksul, eriti Inglismaal, kohandas ja täiustas. Tema esialgne periood Hollandis on jäänud veidi hämaraks, kuna sellest varajastest ajastust on teada vähe teoseid, mis viitab teadlikule suunamuudatuselle uue eluajastu alustades.

Siirde Londonisse ja kuninglik patroonlus

Kuni 1618. aastani oli Mijtens juba Londonis oma nimi üles tõstnud, saades kiiresti tunnustust läbi tellimuste tuntud kunstikollektori ja maitsekurja Thomas Howardile, Arundelile 14. krahvile. See esialgne patroonlus osutatud kriitiliseks, pakkudes talle ligipääsu mõjutusrikkatele ringkondadele ja kinnistades tema famaasust oskusliku portretisti arvedel. Tema varajased tööd krahvile näitasid kasvavat talenti – portreede Arundelist endast ja tema koontess Alethea Talbotist –, demonstreerates uuenenemaat võimet tabada sarnasust peenet detailidega ja algavat psühholoogilist sügavust. Kuid just hilisemad tellimused kuningas Jaakobus I ja prints Charlesile kinnistasid tema positsiooni Inglise õukonnas lõplikult. Nende projektide lajan – sealhulgas mitmed versioonid õukonna liikmete portreeditest – nõudis abi stuudioteleg, viidates tema teenuste suurele nõudlusele ja selle ajastu kunstilisele arengule.

Hamiltoni portreedi: naturalismi meistriklass

Mijtensiest kuulsimate teoste seas on James Hamiltoni portreedi, kes hiljem sai Hamiltoni 1. hertogi. Need maalid, eriti need, mis kujutavad noort Hamiltoni sebastus 1623. aastal ja uuesti 1629. aastal, representanud olulist kõrvalekaldet varasemate õukonnaportreedi jäika vormilisusest. Mijtens suutis suurepäraselt tabada teema noorennetlikku elujõu ja iseloomu, andes piltidele võrratu realismi ja vahetu tunnetunde. Ilmest ja varjust mäng, ekspressiooni peened nüanssid ning tähelepanu detailidele riietuse ja aksessuaaride kujundamisel aitavad kaasa märkimisväärselt elavale esitusele. Need portreedi on Mijtensie pärandi nurgakivid, demonstreerides tema uuendustähistatud lähenemist portreetlemisele ning mõjutades järgnevaid kunstnikke nagu Abraham van Blyenberch. See konkreetse portreedi täpne duplikatsioon rõhutab tema töö lajan ja olulisust, mida paneti erinevate patroonide jaoks mitme versiooni loomisele. Mõju ja pärand Mijtensie saabumine Inglismaale kokkutas kunstilise vahetuse perioodiga ning ta püüdis aktiivselt laiendada oma teadmisi ja täiendada oma stiili. Tema visiidid Hollandis 1626. ja 1630. aastal on tõenäoliselt olnud ettevalmistatud, et uurida maalimise uusimaid arenguid, eriti Peter Paul Rubensie ja Anthony van Dycki teoseid – kunstnikke, kelle dünaamilised kompositsioonid ja meisterlik valdkasutus mõjutasid sügavalt Mijtensie tehnikat. Ta tõi Inglise õukonna portreetti uut naturalismi, eemale kordatud idealiseeritud kujutlustest, mida tema esisid eelistasid. Kuid tema karjääri varjustas lõpuks 1632. aastal saabunud Anthony van Dycki ilmumine, kes ületas ta kiiresti kui juhtiv õukonnaportretist oma ülemuse tehnilise oskuse ja peenema esteetika tõttu. Vaatamata sellele prestiiži langusele, on Mijtensie panus Inglise kunstile jäänud oluliseks, kujustades portreetlemise suundnu ja jättes järele teoseid, mis jätavad edasi võluma ja inspireerima. Ta naas lõpuks Hollandi, pühendudes enne oma 1648. aastal sündinud surmlast enne peamiselt kunstikauplemisele.

Olulised teosed

• Daniel Mijtens - Charles I (1600–1649), Inglismaa kuningas (Metropolitan Museum of Art) – suurepärane näide tema kuningliku portreetlemise kohta, demonstreerides selliste kujutuste jaoks oodatavat vormilisust ja suurmeedilikkust.
• Hamiltoni hertog – demonstreerib tema võimet tabada noorennetlikku elujõu ja iseloomu märkimisväärse realismega.
• Charles I, Inglismaa kuningas - oluline portreedi, mis peegeldab Stuartide ajastu õukonna esitlusstiili arengut.