Paberikuju

Õpilaste kunstiteoste juhend

Coffee Table

Nimi Klass Kuupäev

Ernst Ludwig Kirchner, Coffee Table, Museum Folkwang. Avalik omand

Faktid

Kunstnik
Ernst Ludwig Kirchner artsdot.com/et/artists/ernst-ludwig-kirchner_et/
Kunstniku eluaastad
1880 – 1938
Tehnika
Oil On Canvas
Liikumine
German Expressionism Colour and shape deliberately distorted so the picture shows an emotion rather than a likeness.
Period
Modern
Peetud koht:
Museum Folkwang artsdot.com/et/museums/museum-folkwang-essen_et/
Artistic style
Bold brushstrokes
Influences
Dürer
Notable elements or techniques
Figural relief, Color palette
Subject or theme
Interior Scene

Kontekstis

Coffee Table — Ernst Ludwig Kirchner

Millal see maaldis on tehtud?

  1. 1880
  2. 1890
  3. 1900
  4. 1910
  5. 1920
  6. 1930

Varjatud: Ernst Ludwig Kirchner eluajal (1880–1938)

Selle plaadi kohta ei ole täpset aastat säilitatud — kunstniku eluaja ja teose stiili põhjal, millist aastakümnest te arvestaksite?

Sarnased teosed

Vali üks eelnev teos: too kaks asja, mis sellega ühendavad, ja üks asi, mis sellest erineb.

Veel sarnaseid teoseid, mida selle kõrvale asetada: artsdot.com/et/art/similar/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/

Värvigamma

Pildist mõõdetud palett

    Peavärv

    Espresso #3e4758

    Salvestatud palett

    • #3E4758
    • #BE894E
    • #D3C5C4
    • #717873
    Palett
    Dark Pildis domineeriv värvigrupp.
    Peavärvi nimi
    Espresso
    Intensiivsus
    Vivid Kui kütkestavad ja mitmekülgsed värvid on, alates ühest peenust toonist kuni paljude ere värvini.
    Kontrast
    Bold Kuidas värvid pildil valguse ja kяmbuse osas erinevad.
    Harmonia
    Discordant Palette Värvide omavaheline kooskõlevus, alates kontrastsetest kuni täielikult ühtlaste toonidega.
    Ereus
    Bright Kuidas pilt üldiselt vaatub – alates sügavast varjust kuni eredast kõrvalvalgusest.
    Kintus
    Balanced Soft Värvide puudus ja intensiivsus ulatub halli lähedastest toonidest kuni täielikult elavate värvide kuni.

    Teose kirjeldus

    Coffee Table — Ernst Ludwig Kirchner

    A Moment Frozen in Expressionist Color

    Ernst Ludwig Kirchner’s “Coffee Table” is far more than a mere depiction of an interior scene; it is a distilled essence of the anxieties and profound complexities inherent in German Expressionism. Painted circa 1923, during a pivotal period when Kirchner had relocated to Davos alongside his wife, Erna Schilling, the artwork captures a snapshot of daily life infused with deep psychological resonance. The painting invites us into a modest restaurant setting, where a dining table is occupied by six individuals—including the artist himself and his wife—whose identities remain deliberately obscured. This ambiguity fosters a sense of quiet contemplation, allowing the viewer to peer into the unspoken dialogues and inner lives of these figures as they exist within a shared, yet deeply personal, moment.

    The composition unfolds with a meticulous eye for detail that balances domestic intimacy with artistic tension. One can almost feel the weight of the atmosphere through the rendering of cups brimming with drink, plates laden with food, and cutlery arranged with purposeful precision. Yet, Kirchner’s true focus lies not in these tangible objects, but in the human presence itself. The figures are positioned in close proximity, their arrangement conveying a sense of closeness that is simultaneously interrupted by an underlying tension. This duality makes the piece particularly captivating for collectors who appreciate art that offers both aesthetic beauty and intellectual depth.

    The Vibrancy of Technique and Style

    Kirchner’s signature Expressionist style dominates every inch of the canvas, creating a textured surface that seems to vibrate with its own internal energy. His use of bold, rhythmic brushstrokes is characteristic of the movement, rejecting the polished perfection of academic idealism in favor of a raw, emotive truth. The color palette is masterfully balanced; while it favors earthy, grounded tones, these are punctuated by sudden, brilliant splashes of vibrant reds and yellows. This deliberate use of color mirrors the emotional intensity of the scene, transforming a simple meal into a luminous event that commands attention.

    For interior designers and lovers of fine art, the technical brilliance of this piece offers incredible versatility. The painting’s ability to harmonize muted, sophisticated tones with energetic highlights allows it to serve as a powerful focal point in a variety of modern settings. Whether placed in a minimalist gallery-style room or a more textured, eclectic space, a high-quality reproduction of “Coffee Table” brings a sense of historical gravity and artistic vitality to any wall.

    Historical Resonance and Symbolic Depth

    To understand the emotional impact of this work, one must look toward the historical context of post-World War I Germany. The era was defined by a pervasive sense of disillusionment and a search for meaning amidst reconstruction. Kirchner and his contemporaries sought to confront uncomfortable truths about the human experience, using art as a vessel for expressing inner turmoil. Within this piece, the inclusion of a carved bench frame bearing a figural relief of a mother and child serves as a poignant symbol of maternal care and stability amidst the pervasive anxieties of the time. This motif aligns perfectly with the broader Expressionist exploration of familial bonds and the vulnerability of life.

    Ultimately, “Coffee Table” is an invitation to join the conversation. It captures a moment of intimate familiarity and serene tranquility that, despite its underlying tension, remains profoundly inviting. For those seeking to adorn their homes with a piece that speaks of history, emotion, and the enduring beauty of the human spirit, this masterpiece stands as a timeless choice. Owning a reproduction of such a significant work allows one to bring a fragment of the German Expressionist soul into the contemporary living space, fostering an environment of constant inspiration and reflection.

    Kunstnik ja muuseum

    Kunstnik

    Ernst Ludwig Kirchner

    Sündinud Aschaffenburg, Saksa

    Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938): A Life Forged in Expression

    Ernst Ludwig Kirchner, a name synonymous with the raw emotional power of German Expressionism, was born into a world poised on the brink of dramatic change. His arrival in Aschaffenburg, Bavaria, in 1880, marked the beginning of a life deeply intertwined with artistic innovation and personal turmoil. The shifting landscapes of his childhood – dictated by his father’s profession – instilled within him a sense of displacement that would later become a recurring theme in his art. From Frankfurt to Perlen, and finally settling in Chemnitz, young Kirchner absorbed the burgeoning anxieties of a rapidly modernizing Germany. Though initially steered towards architecture at the Königliche Technische Hochschule in Dresden, it was the profound conviction that painting could convey inner experience—a rejection of academic conventions—that ultimately defined his artistic path. He found kinship with fellow rebels – Fritz Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff, and Erich Heckel – forging bonds that would irrevocably alter the course of 20th-century art.

    Early Life and Artistic Beginnings

    Kirchner’s formative years were shaped by a family preoccupied with intellectual pursuits. His father, a chemical technician specializing in paper production, instilled in him a meticulous attention to detail—a characteristic that would later translate into his exacting artistic technique. Maria Kirchner, his mother, descended from Huguenot ancestry, fostering within him an appreciation for cultural heritage and a sensitivity to the nuances of human emotion. From Aschaffenburg he moved to Frankfurt/Main and Perlen nr. Lucerne where he attended secondary school alongside Karl Schmidt-Rottluff and Erich Heckel—artists who would become lifelong companions and collaborators. These formative relationships profoundly influenced his artistic worldview, shaping his belief in the importance of shared experience and mutual inspiration. Recognizing his innate talent for drawing and painting, Kirchner pursued architectural studies at Dresden’s Königliche Technische Hochschule, but simultaneously enrolled in courses focused on figurative art, honing his skills in life drawing and composition—skills that would prove invaluable to his subsequent artistic endeavors.

    Die Brücke: A Revolutionary Collective

    The genesis of Kirchner's artistic breakthrough occurred in 1905 when he joined Die Brücke (“The Bridge”), a groundbreaking collective dedicated to forging a new aesthetic language rooted in emotional intensity and psychological exploration. Alongside Bleyl, Schmidt-Rottluff, and Heckel, Kirchner established a studio in Dresden where they experimented with innovative techniques—primarily woodblock printing—drawing inspiration from sources far removed from the prevailing artistic trends of the time. The group’s manifesto articulated a radical rejection of academic idealism, advocating instead for an uncompromising confrontation with reality—a stance that mirrored their broader philosophical convictions. They drew heavily upon influences from primitive art – particularly African and Oceanic sculpture – recognizing its expressive power and its ability to bypass rational thought. Furthermore, they embraced the bold chromatic palette pioneered by Vincent van Gogh, utilizing vibrant hues to convey emotional states rather than merely representing visual appearances. This stylistic fusion—characterized by distortion, simplified forms, and emotionally charged brushwork—became synonymous with Die Brücke’s distinctive artistic vision.

    Berlin and Artistic Maturity

    In 1911 Kirchner relocated to Berlin, establishing a studio in Wilmersdorf alongside fellow artist Max Pechstein—a partnership that would endure until Pechstein's departure from the group in 1913. Berlin became Kirchner’s epicenter of artistic activity, fostering connections with writers, intellectuals, and artists who shared his commitment to challenging conventional norms. He meticulously documented the urban landscape—particularly the gritty streets and tenements of Berlin—capturing not only their physical appearance but also the psychological atmosphere they engendered. His paintings conveyed a palpable sense of alienation and unease—reflecting the anxieties prevalent in German society during the period leading up to World War I. Kirchner’s artistic style evolved throughout his career, embracing increasingly expressive techniques while retaining a steadfast dedication to conveying inner experience. He continued to explore themes of solitude, vulnerability, and psychological torment—subjects that would resonate powerfully with audiences across generations.

    Legacy and Recognition

    Kirchner's contribution to German Expressionism is undeniable. His uncompromising artistic vision—characterized by bold color palettes, distorted forms, and emotionally resonant imagery—established him as one of the movement’s foremost figures. Despite facing persecution during the Nazi era—when over 600 of his artworks were confiscated and deemed “degenerate”—Kirchner's legacy persists as a testament to the enduring power of art to confront societal injustices and champion artistic freedom. His paintings continue to inspire artists today, serving as a poignant reminder of the importance of emotional honesty and stylistic innovation. Ernst Ludwig Kirchner’s oeuvre remains an invaluable resource for understanding the complexities of early 20th-century art—a beacon illuminating the path toward authentic expression and unwavering conviction in one's artistic beliefs.

    Muuseum

    Museum Folkwang

    Näitustel asub Essen, Saksamaa

    Visionil Sündinud Pärand: Museum Folkwangi Hinguse Avastamine

    Saksas, Essenis, asuv Museum Folkwang seisab mitte ainult kunstivaramu, vaid sügava ja püsiva visiooni kui tunnistusena – see on narratiiv, mis on kudud erakogujate kirest otsingutest, ajaloo turbulentsetest voogudest ja vankumatust kohustusest edendada modernse ekspressiooni arengut. See institutsioon sündis kahest eraldi, kuid üksteist täiendavast pärandist – 1eks aastaks asutatud Esseni Kunstmuseumist ja Karl Ernst Osthause uuarändalist Folkwangi muuseumist, mis ulatub 1902. aastani –, tõusides kiirelt avantgardse mõtte kangelaseks, olles juba oma algusaastatel tunnustatud üritusena, mis on pühendatud kunstilisele uurimisele. Paul J. Sachs'i 1932. aastal tehtud kuulutus, kus ta nimetas muuseumi „maailma kaunimaks muuseumiks“, peitis endas sügavat tõde: Museum Folkwang kehastab esteetilise ambitsiooni ja intellektuaalse ranguse unikaalset liitmist – vaimu, mis defineerib selle identiteeti ka täna. See nimi "Folkwang", mis meenutab Skandinaavia müütide Freyja valvates surjade niitu, viitab muuseumi sügava seotusele elu, kaotuse ja mälestamise teemadega, andes igale näidisele emotsionaalse resonantsi.

    Museum Folkwargi lugu on lahutumatu seotud selle asutaja Karl Ernst Osthausiga, kelle radikaalne visioon kujundas institutsiooni alustalad. 1902. aastal asutatud Folkwang ei olnud mõeldud lihtsalt kunstikollektsiooni hoiustamiseks; see oli mõeldud dünaamiliseks foorumiks – ruumiks, mis soodustab dialoogi kunsti ja ühiskonna vahel, mis oli sellel ajal märkimisväärselt progressiivne mõte ja mis juhib ka tänapäeval selle tegevust. Osthaus uskus innoga kunsti transformatsioonivõimsusse, positsioneerides selle rolli mitte ainult dekoratsioonina, vaid sotsiaalse muutuse ja intellektuaalse kasvu katalüüstina. See pühendumus on kohe nähtav muuseumi varajastes kollektsioonides, mis võtsid entusiastlikult omaks impressionismi ja postimpressionismi, tõstes Essenisse kunstnikke nagu Cézanne ja Matisse ning kinnistades linna kui kriitilise keskuse selle ajastu kunstilisele uuendustele. Saksa ekspressionismi omaksimine – kus on esiletõstetud teoseid Ernst Ludwig Kirchnerilt, Emil Noldelt ja Oskar Kokoschkal – tugevidas veelgi Museum Folkwangi mainet puhtat emotsiooni ja visceraalset kogemust edgendajana, pakkudes võimsat kokkupõrget modernse maailma ärevuse ja ebakindlusega. Muuseumi 20. sajandi alguse saksa kunsti kollektsioon on eriti tuntud oma intensiivsuse ja emotsionaalse sügavuse poolest, esitledes põlvkonda, kes püüdis aru saada kiirest sotsiaalsest ja poliitilisest muutuksest.

    Muuseumi kogude uurimine paljastab märkimisväärse sügavuse, eriti selle seoses impressionismiga ja postimpressionismiga. Siin ei esitata Cézanne'i ja Matisse'i meistriteoseid kui eraldi triumfe, vaid pigem kui võtmekriitilisi hetki laiemas kunstilises dialoogis – vestlusena valgusest, värvist ja reaalsuse subjektiveeritud kogemusest. Cézanne'i maastike ja hübriidide täpne observatsioon ja geomeetriline lihtsustamine – nagu nähtav töödes "Mont Sainte-Victoire" – on eriti lummav, samas kui Matisse'i julge värvikasutus, mis tabab Vahetmere valguse olemust, muudab igapäevased motiivid eluga täidetud linateks. Lisaks neile alusliikumustele eristub Museum Folkwang oma sügava seotusega saksa ekspressionismile, esitledes kollektsiooni, mis pulssib ühiskondlikust ärevusest ja iselikkust sünninud intensiivsusega. Muuseum ei pelga inimkogemuse pimemaid kohti, pakkudes tõlgendust modernse maailma keerukusele – see on tõestus Osthause algsest visioonist. Lisaks pakub muuseumi lai arhiv üle 340 000 saksa plakati üle, mis ulatub Weimari Vabariik부터 külma sõja ajastuni, luues vääramatu visuaalse kronika poliitilisest diskursist, majanduslikest muutustest ja arenevatest kultuurilistest väärtustest, demonstreerides kunsti võimekust olla nii ühiskonna peegel kui ka selle kujundaja.

    Museum Folkwangi füüsiline struktuur on ise oma dünaamilise ajaloo ja edudiriva vaimu peegeldus. Algset hoonet on hoolikalt laiendatud, eriti märkimisväärselt 2010. aastal valminud David Chipperfieldi disainitud lisapind. See ei olnud pelgalt ruumi suurendamine; see oli hoolikalt läbi mõeldud dialoog ajaloolise säilitamise ja kaasaegse disaini vahel – betooni ja klaasi meisterlik segu, mis austab muuseumi pärandi, maksimeerides samal ajal loomulikku valgust ja luues dünaamilisi näitlusturgasid. Chipperule interventsioon integreerub sujuvalt olemasoleva arhitektuuriga, tekitades harmoonilise liidu vanas ja uuses. Läbipaistev, alabastrine sisuusega fassaad, mis on valmistatud taasklasist, muutub koos muutuva loomuliku valgusga, luues eterealse kvaliteedi, mis kutsub uudistama. Sees avarad avatud ruumid ja hoolikalt läbi mõeldud valgustus suurendavad iga teose nautimist, tekitades intiimset ja kontemplatiivset tunnet. Hoone arhitektuur ei ole pelgalt funktsionaalne; see aitab aktiivselt külastaja kogemusel, rõhutades avatust ja võimaldades sügavamat seost esitatud meistriteostega. 2010. aasta laiendus on eriti väärtuslik oma innovaatilise valgus- ja ruumikasutuse poolest, luues vapustava kontrasti algse ajaloolise hoonetega.

    Siiski on Museum Folkwangi ajalugu lahutumalt seotud ühe valusate peatükiga saksa ajaloos: natsismi tõusuga. Kunstivabaduse maha 눌mine viis üle 1200 teose sunniviisilisele eemaldamisele, mida peeti „määratuks“ kunstiks – see oli hävitav kadu, mis mõjutas sügavalt muuseumi kogut ja selle mainet. Vaatamata neile südamevalustava kadudele, tõudis Museum Folkwang edasi, taastades oma kogumist väsimat upaya pärast Teise maailmasõja järel ja kinnitades uuesti oma pühendumust kunstilisele aususele. See vastupidavus pimeda ajastu jooksul seisab võimsana sümbolina neile, kes uskusid kunsti püsivasse jõusse ületada poliitilisi ideoloogiaid ja inspireerida tulevasi põlvkondi. Muuseumi suhtumine „määratuks“ kunstile – nagu nähtav Joseph Goebbelsi korraldataval skandaalsel

    1937

    aasta näitusel – toimib kurbustav meeldetuletus leitja kontrolli ohtude ja kultuuripärandi kaitsemise olulisuse kohta. Täna on Museum Folkwang mitte ainult meistriteoste hoiupaik, vaid ka võimas mälestuskunstnikele, kelle hääled vaikestati ajaloo ühe turbulenseima perioodi jooksus.

    Esiletõusud ja kollektsioonid

    Muuseumi kollektsioon on elav kanga, mis on kudud erinevatest kunstilistest niimidest, pakkudes külastajatele teekonda läbi modernse kunsti arengu. Olulised esiletõusud on:

    Impressionism ja postimpressionism:

    Vaimuvahutav teostest Monet, Renoir, Cézanne ja Matisse – näidates nende revolutsionaarseid lähenemisi valgusest, värvist ja vormist.

    Saksa ekspressionism:

    Võimsad maalid ja graafika Kirchnerilt, Noldelt, Kokoschkal ja teistest, tabades 20. sajandi alguse ärevust ja emotsionaalset intensiivsust.

    20. sajandi alguse saksa kunst:

    Oluline kollektsioon, mis dokumenteerib Weimari Vabariigi kunstilist fermenti, sisaldades teoseid Dixilt, Groszil ja Schadilt.

    Fotograafia arhiv:

    Laiendatud arhiv, mis sisaldab üle 50 000 fotograafia, pakkudes unikaalset vaadet fotograafia ajaloole ja visuaalsele kultuurile.

    Saksa plakendid (Deutsche Plakat Museum):

    Vääramatu kollektsioon üle 340 000 plakendist Weimari Vabariikust kuni külma sõja ajastuni, pakkudes fassineerivat vaadet poliitilisele diskursile ja sotsiaalsetele trendidele.

    Arhitektuur ja disain

    Muuseumi arhitektuur on sama lummav kui selle kunstgi. Algne hoone, mis ehitati 1902. aastal, on hoolikalt säilitatud ja laiendatud David Chipperfield Architectsi silmapaistva 2

    2010. aasta lisandusega. See kaasaegne lisaosa sulandub sujuvalt ajaloolise struktuuriga, luues dünaamilise ruumi, mis maksimeerib loomulikku valgust ja pakub külastajatele sügavustundlikku kogemust. Fassaadis taasklasist kasutamine on eriti märkimisväärne, peegeldades muuseumi pühendumust jätkusuule ja innovatsioonile.

    Olulised näitusid ja sündmused

    Ajaloo jooksul on Museum Folkwang korraldanud arvukalt maamärkideks muutunud näitusi, mis on kujundanud arutelu modernse ja kaasaegse kunsti üle. Mõned olulised näited on:

    1937. aasta „Määratud kunst“ näitus:

    Skandaalne näitus, mis esitles teoseid, mida natsirežim peeti „määratuks“, pakkudes kurbut meeldetuletust tsensuuri ohtude kohta.

    Retrospektiivid William Kentridge'i teosega:

    Muuseum on esitanud tunnustatud retrospektiivseid näitusi Lõuna-Aafrika kunstniku William Kentridge töödega, uurides tema keerukaid animatsioonijoonistusi ning võimu, mälu ja sotsiaalse õiglust tema teemadel.

    Otto Steinerti fotonäitus:

    Saksa fotograafi Otto Steinerti uuarrändalist tööd tähistav näitus, kes on tuntud oma innovaatilise Luminogram-tehnikaga.

    Kultuurilise kaasamise keskpunkt

    Lisaks oma kunstivaramule toimib Museum Folkwang kui elav kultuuriline keskpunkt, edlustades dialoogi ja mõistmist kogukonna sees. Karl Ernst Osthause asutamine kehtestas kaasamise eeskuju, mis resonatseerib ka täna – holistiline lähenemine kunstile, mis hõlmab maalid, skulptuure, fotograafiat, graafilist kunsti ja plakende. See põhjalik kollektsioon pakub külastajatele unikaalset panoramilist vaadet 19. ja 20. sajandi kunstilisele arengule, kutsumdes neid osalema jätkuvas vestlusest kunsti jõu ja eesmärgi üle. Muuseum korraldab regulaarselt haridusprogramme, töömaid ja loenguid igas vanuses inimestele, tuues veelgi kinnistatud rolli kui elutähtsa institutsionaalse asjana tulevates põlvkondades.

    Loe lähemalt siit

    Leidke seda internetist

    QR-kood, mis viib Coffee Table allalaadimislehele

    artsdot.com/et/art/download/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/

    Viige seda teost allintena

    MLA
    Kirchner, Ernst Ludwig. Coffee Table. n.d., Museum Folkwang. https://artsdot.com/et/art/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/
    APA
    Kirchner, Ernst Ludwig (n.d.). Coffee Table [Painting]. Museum Folkwang. https://artsdot.com/et/art/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/
    Chicago
    Ernst Ludwig Kirchner. Coffee Table. n.d. Museum Folkwang. https://artsdot.com/et/art/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/
    Harvard
    Kirchner, Ernst Ludwig (n.d.) Coffee Table. Museum Folkwang. Available at: https://artsdot.com/et/art/ernst-ludwig-kirchner-coffee-table-D3YGF2-en/

    Vaata lähedalt

    Coffee Table — Ernst Ludwig Kirchner

    Vaata lähemalt

    Vasta oma sõnadega. Siin ei ole vale vastuseid — on vaid vastuseid, mida saad selgitada.

    1. Mis esimesena silma kõige rohkem paneb ja miks?
    2. Millised värvid või kujundid loovad meeleolu — ja milline see meeleolu on?
    3. Meie kataloog liigitab seda teost kategooria interior, dining table, conversation alla. Kas olete nõus? Mida te lisaksin või eemaldasite?
    4. Vaadake tagasi juhendi alguses esitatud teosele Tuuega Pariisi Kohutamine. Tooge kaks asja, mis sellel ja käesoleva teose vahel ühtevad, ning üks erinevus.
    5. German Expressionism: Colour and shape deliberately distorted so the picture shows an emotion rather than a likeness. Kus seda teoses näha saab?

    Teie vastus

    Kirjutage sellest teosest lühike lõik. Kasutage selle juhendi varasemate osade faktisid ja oma eelmitud vastuseid.

    Kunstiküüpme

    Coffee Table — Ernst Ludwig Kirchner

    Kui hästi tunned seda teost?

    Märkige üks vastus iga 5 allpool esitatud küsimuse kohta. Igal on täpselt üks õige vastus.

    1. 1. What artistic movement is Ernst Ludwig Kirchner’s ‘Coffee Table’ associated with?

      • A Cubism
      • B Impressionism
      • C German Expressionism
    2. 2. According to Kirchner, what makes 'Coffee Table' particularly noteworthy?

      • A Its meticulous realism
      • B Its innovative use of perspective
      • C Its striking color palette
    3. 3. Who were the guests depicted in ‘Coffee Table’, and where was Kirchner residing at the time?

      • A A wealthy family from Paris, The Louvre Museum
      • B A couple with two children, Davos
    4. 4. Kirchner’s furniture designs reflect his broader artistic interests. What other art forms did Kirchner explore alongside painting?

      • A Sculpture and ceramics
      • B Photography and film
      • C Opera and ballet
    5. 5. What is notable about the chair featured in ‘Coffee Table’?

      • A It's made of marble
      • B It’s a masterpiece of Baroque sculpture
      • C It’s carved with a figural relief depicting a mother and child

    Minu tulemus: ____ 5 kohta

    Vastuste võti — õpetajale

    See algab uut trükitud lehte, mistするため saab koopiidist lihtsalt eesmislõiguga eemaldada.

    1B · 2C · 3B · 4A · 5C